Vaikne ookean · nädal 11.10–17.10.2026
El Niño on käes ja tugevneb
Vaikse ookeani ekvaatoriosa Niño 3.4 alal on pinnavesi praegu 3,3 °C soojem kui 1991–2020 keskmine. Siit leiad värsked näidud, selgituse, mida see tähendab maailmale ja Eestile, ning Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi.
01 Olukord
El Niño 2026–27: mis toimub Vaiksel ookeanil
El Niño tugevust mõõdetakse ookeani pinnavee temperatuuri kõrvalekaldena ekvaatori lähedal. Kõige olulisem on Niño 3.4 ala ookeani keskosas.
Niño 3.4 kahe aasta jooksul
Nädalane kõrvalekalle 1991–2020 keskmisest, °C
Niño piirkonnad
Nädal 11.10–17.10.2026
| Ala | Vaikse ookeani | Vesi | Kõrvalekalle |
|---|---|---|---|
| Niño 1+2 | Peruu ja Ecuadori rannik | 26,2 °C | +5,2 |
| Niño 3 | idaosa | 29,2 °C | +4,2 |
| Niño 3.4 | keskosa | 30,0 °C | +3,3 |
| Niño 4 | lääne- ja keskosa | 29,7 °C | +1,1 |
Ametlik mõõdupuu
Kolme kuu keskmine
RONI
+1,69
juuli–sept 2026
ONI
+2,16
juuli–sept 2026
NOAA kasutab nüüd ametlikult suhtelist indeksit RONI, millest on maha arvatud troopika ookeanide üldine soojenemine. Seetõttu on see traditsioonilisest ONI-st ja nädalanäidust väiksem.
| Nõrk | +0,5…+0,9 °C |
|---|---|
| Mõõdukas | +1,0…+1,4 °C |
| Tugev | +1,5…+1,9 °C |
| Väga tugev | +2,0 °C ja rohkem |
El Niñost räägitakse, kui kõrvalekalle püsib vähemalt +0,5 °C viie järjestikuse kolmekuulise perioodi vältel.
Tugevaimad El Niñod alates 1950
Kolmekuise indeksi tipp, °C
| Sündmus | RONI | ONI |
|---|---|---|
| 2026–27 kestabseni kõrgeim: juuli–sept | +1,69 | +2,16 |
| 1982–83tipp: dets–veebr | +2,40 | +2,14 |
| 1997–98tipp: nov–jaan | +2,28 | +2,37 |
| 2015–16tipp: nov–jaan | +2,25 | +2,59 |
| 1991–92tipp: dets–veebr | +2,12 | +1,54 |
| 1965–66tipp: okt–dets | +1,99 | +1,82 |
| 1972–73tipp: okt–dets | +1,97 | +1,84 |
NOAA nimetab praeguse sündmuse puhul ajalooliseks tugevust, mis ületaks kõik El Niñod alates 1950. aastast: kolmekuine RONI +2,5 °C või rohkem.
NOAA ülevaade
8. oktoober 2026
NOAA avaldas 8. oktoober 2026 uue El Niño ülevaate. Loe seda originaalis (inglise keeles).
02 Ilm
Ilm Eestis ja ilmahoiatused
Keskkonnaagentuuri mõõtejaamade päevased näidud ja ilmahoiatused. Andmed uuenevad iga päev kell 13.00.
Ilmahoiatused
Maismaal hoiatusi ei olnud.
Seisuga 23.10 kell 13:07. Hiljem lisandunud hoiatusi näeb lehelt ilmateenistus.ee.
-
Tallinn
10,8°
Pilves
- Tuul
- kagutuul 3,4 m/s
- Puhangud
- 4,0 m/s
- Niiskus
- 76%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Tallinn-Harku
-
Tartu
9,0°
Pilves
- Tuul
- kagutuul 4,1 m/s
- Puhangud
- 6,2 m/s
- Niiskus
- 84%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Tartu-Tõravere
-
Pärnu
10,6°
Pilves
- Tuul
- kagutuul 4,0 m/s
- Puhangud
- 7,3 m/s
- Niiskus
- 79%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Pärnu
-
Narva
11,9°
Selge
- Tuul
- kagutuul 5,9 m/s
- Puhangud
- 8,3 m/s
- Niiskus
- 68%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Narva
-
Kuressaare
11,1°
Nõrk vihm
- Tuul
- kagutuul 9,5 m/s
- Puhangud
- 11,6 m/s
- Niiskus
- 91%
- Sademed (1 h)
- 0,5 mm
Jaam: Roomassaare
-
Viljandi
9,3°
Pilves selgimistega
- Tuul
- idatuul 2,5 m/s
- Puhangud
- 3,7 m/s
- Niiskus
- 84%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Viljandi
-
Jõhvi
10,6°
Vähene pilvisus
- Tuul
- kagutuul 4,0 m/s
- Puhangud
- 5,5 m/s
- Niiskus
- 73%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Jõhvi
-
Võru
9,8°
Pilves selgimistega
- Tuul
- kagutuul 2,6 m/s
- Puhangud
- 4,7 m/s
- Niiskus
- 84%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Võru
03 Prognoos
Eesti ilmaprognoos neljaks päevaks
Keskkonnaagentuuri sünoptikute prognoos kogu Eesti kohta, öö ja päev eraldi. Uueneb iga päev kell 13.00.
Homme pühapäev, 25. oktoober
Esmaspäev 26. oktoober
Teisipäev 27. oktoober
Laupäev, 24. oktoober
Öö vastu laupäeva. Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, hommikuks sadu harveneb. Puhub lõunakaare tuul 3-9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 6..11°C.
Laupäeval. Ennelõunal on pilves selgimistega, pärastlõunal vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub valdavalt kagu- ja lõunatuul 3-9, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni 14 m/s, pärastlõunal saartel ja läänerannikul tugevneb 7-12, puhanguti 16 m/s. Õhutemperatuur on 9..13°C.
Pühapäev, 25. oktoober
Öö vastu pühapäeva. Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 4-8, puhanguti 11, rannikul kuni 15, saartel 7-12, puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 4..9, rannikul kuni 11°C.
Pühapäeval. Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab vähest vihma. Õhtul lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja merelt liigub tihedam vihmasadu saartele. Kagu- ja lõunatuul tugevneb 6-12, puhanguti kuni 17, saartel ja läänerannikul 10-15, puhanguti kuni 21, õhtul saartel kuni 24 m/s. Õhutemperatuur on 11..13°C.
Esmaspäev, 26. oktoober
Öö vastu esmaspäeva. Pilves, Ida-Eestis öö hakul muutliku pilvisusega ilm. Vihmasadu liigub Lääne-Eestist ida suunas. Puhub kagu- ja lõunatuul 6-12, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti kuni 21, öö hakul saartel kuni 24 m/s. Õhutemperatuur on 7..11°C.
Esmaspäeval. Lääne poolt alates pilvkate hõreneb ja vihma sajab hooti. Ennelõuna on Ida-Eestis pilves ja vihmane. Puhub kagu- ja lõuna-, pärastlõunal saartel ka edelatuul 5-12, puhanguti kuni 15, rannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on 9..12°C.
Teisipäev, 27. oktoober
Öö vastu teisipäeva. Vähese, kohati vahelduva pilvisusega ilm. Mõnel pool sajab nõrka vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti 13, rannikul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 4..7, rannikul kuni 10°C.
Teisipäeval. Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab nõrka vihma. Puhub edelatuul 4-8, puhanguti 11, rannikul kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 9..12°C.
Läänemere ja Peipsi prognoos
Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 23.10 kuni 07:00 UTC 24.10.2026.
Hoiatused: Läänemere põhjaosa, Liivi lahe põhjaosa, Soome lahe idaosa: kagutuul puhanguti 15 m/s. Laine kõrgus 1-2 m.
Sünoptiline ülevaade: madalrõhulohk liigub merelt üle Eesti kirdesse, seejärel on merel madalrõhkkonna idaserv ja ida pool on Venemaa kõrgrõhuala mõju suurem
Läänemere põhjaosa: kagutuul 6-10, puhanguti kuni 15 m/s, ennelõunal pöördub läänevetest alates edelasse ja nõrgeneb järk-järgult. Öösel lõunakaare tuul 4-10, puhanguti 13 m/s. Laine kõrgus täna hommikupoolikul 1-2 m. Mitmel pool vihm, peale keskööd kohati hoovihm. Nähtavus mõõdukas kuni hea.
Soome laht: kagutuul, 5-10 puhanguti 13, õhtul idaosas kuni 15 m/s. Peale keskööd pöördub lääneosast alates lõunakaarde 4-9, puhanguti 12 m/s. Laine kõrgus õhtul 1-1,5 m. Pärastlõunal lääneosas, õhtul ka idaosas mitmel pool vihm, hommikul lääne poolt hõreneb. Nähtavus mõõdukas kuni hea, öösel kohati udu.
Väinameri: kagutuul 4-10, puhanguti 13 m/s, õhtul pöördub lõunakaarde ja nõrgeneb 3-9 m/s. Mitmel pool vihm, peale keskööd hõreneb. Nähtavus mõõdukas kuni hea.
Liivi lahe põhjaosa: kagu- ja lõunatuul 5-10, puhanguti kuni 15 m/s, õhtul pöördub lõunakaarde nõrgeneb 4-9, puhanguti kuni 12 m/s. Laine kõrgus 1-2 m. Mitmel pool vihm, peale keskööd hõreneb. Nähtavus mõõdukas kuni hea.
Peipsi järv.
Kagutuul 4-9, puhanguti kuni 12, hommikul lõunakaare nõrgeneb 3-8 m/s. Laine kõrgus on 0,7-1,4 m. Sajab vihma, hommikul sadu harveneb. Nähtavus on mõõdukas. Õhutemperatuur on 8..10°C.
| Koht | Öösel madalaim | Päeval kõrgeim |
|---|---|---|
| Tallinn | 8° Mõõdukas vihm | 12° Vähene pilvisus |
| Jõhvi | 9° Mõõdukas vihm | 11° Vahelduv pilvisus |
| Tartu | 8° Mõõdukas vihm | 12° Selge |
| Pärnu | 9° Mõõdukas hoovihm | 12° Vähene pilvisus |
| Kuressaare | 10° Pilves selgimistega | 11° Vähene pilvisus |
| Türi | 8° Mõõdukas vihm | 11° Vähene pilvisus |
04 Selgitus
Mis on El Niño?
El Niño on Vaikse ookeani ekvaatoriosa soojenemine, mis muudab õhuringlust suurel osal maakerast. See on osa looduslikust tsüklist, mida nimetatakse ENSO-ks.
Tavaliselt puhuvad ekvaatoril idast läände passaattuuled. Need kuhjavad sooja pinnavee ookeani lääneossa Indoneesia ja Austraalia lähedale, kus veepind on umbes pool meetrit kõrgem kui Lõuna-Ameerika rannikul. Ida pool tõuseb sügavusest pinnale külma ja toitainerikast vett.
El Niño ajal passaattuuled nõrgenevad või pöörduvad koguni vastupidiseks. Soe vesi valgub itta, külma vee tõus Peruu ja Ecuadori rannikul lakkab ning pinnavesi soojeneb seal mitu kraadi üle tavalise. Koos sooja veega liigub itta ka äikesepilvede ja paduvihmade ala, mis muudab õhuvoolusid kogu maailmas.
Nimi tähendab hispaania keeles „poisslast“. Peruu kalurid nimetasid nii sooja hoovust, mis jõudis rannikule sageli jõulude paiku.
Tavaolukord
El Niño
-
Passaadid nõrgenevad
Ookeani lääneosas puhuvad mitu päeva tugevad läänetuuled, mis nõrgendavad tavalisi idatuuli.
-
Soe vesi liigub itta
Ookeani sisemuses liiguvad itta Kelvini lained, mis viivad sooja vee Lõuna-Ameerika poole.
-
Vihmade ala nihkub
Äikesepilved ja paduvihmad liiguvad ookeani keskossa, Indoneesia ja Austraalia jäävad kuivemaks.
-
Mõju levib üle maailma
Muutunud õhuvoolud mõjutavad ilma Aasiast Ameerikani. Tugevaim on El Niño tavaliselt novembrist jaanuarini.
- El Niño
- Soe faas. Niño 3.4 kõrvalekalle on vähemalt +0,5 °C ja püsib mitu kuud. Passaadid nõrgenevad, ookeani idaosa soojeneb.
- La Niña
- Külm faas. Kõrvalekalle on −0,5 °C või vähem. Passaadid tugevnevad ja külm vesi ulatub kaugele läände.
- Neutraalne
- Kõrvalekalle jääb −0,5 ja +0,5 °C vahele ning ookean ja atmosfäär on tavaolekus.
- ENSO
- El Niño – lõunaostsillatsioon, kogu tsükli nimi. Ookeani soojenemise ja jahtumisega käib kaasas õhurõhu kõikumine Tahiti ja Darwini (Austraalia) vahel.
05 Mõju
El Niño mõju maailmas
Iga El Niño on isesugune, kuid mõned mustrid korduvad. Enamik neist avaldub põhjapoolkera talvel, mil El Niño on tavaliselt tugevaim. Mida see tähendab Eestile?
-
Sajusem
Peruu ja Ecuador
Paduvihmad, üleujutused ja maalihked. Külma vee tõusu lakkamine vähendab kalapüüki.
-
Kuivem
Indoneesia ja Filipiinid
Tavalisest kuivem, suurem metsa- ja turbatulekahjude oht.
-
Kuivem
Ida-Austraalia
Talvel ja kevadel kuivem, suurem põua- ja tuleoht.
-
Kuivem
India
Suvine mussoon jääb sageli nõrgemaks, põuaoht kasvab.
-
Kuivem
Lõuna-Aafrika
Kuivem ja kuumem suvi (detsember–veebruar), saak kannatab.
-
Sajusem
Ida-Aafrika
Oktoobrist detsembrini sajusem, üleujutuste oht.
-
Sajusem
USA lõunaosa ja Mehhiko
Talv on sajusem ja jahedam.
-
Soojem
Kanada ja USA põhjaosa
Talv on tavalisest pehmem.
-
Kuivem
Brasiilia põhjaosa
Kuivem, Amazonase jõgede veetase võib langeda.
-
Tormid
Troopilised tormid
Atlandi ookeanil vähem orkaane, Vaikse ookeani kesk- ja idaosas rohkem.
Maakera temperatuur. El Niño aastad soojendavad maakera ajutiselt. Tugevatele El Niñodele järgnenud 1998., 2016. ja 2024. aasta püstitasid kõik omal ajal globaalse soojusrekordi.
06 Eesti
El Niño mõju Eestile
Lühidalt: vähe ja ebakindlalt. Eesti ilma kujundavad eelkõige Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon. El Niño mõjutab neid vaid kaudselt, seepärast ei saa selle põhjal Eesti aastaaegu ette ennustada.
-
Talv
Talve keskmise temperatuuriga on El Niño seos nõrk. Tugevate El Niñode (1982–83, 1997–98, 2015–16) uuringus leiti, et Põhja-Euroopas oli talve algus pigem pehme, kuid jaanuari alguses pöördus Põhja-Atlandi ostsillatsioon negatiivseks ja jaanuari teises pooles saabus külmahoog.
Allikas: Scientific Reports, 2017
-
Kevad
Tartu Ülikooli klimatoloog Jaak Jaagus leidis seose lõunaostsillatsiooni indeksi ja Eesti kevadiste sademete vahel: El Niño järel kipuvad kevaded sisemaal sajusemad olema. Õhutemperatuuriga olulist seost ei leitud ja rannikul seos puudus.
Allikas: ERR Novaator, 2024
-
Suvi
Suveilma El Niño Eestis märgatavalt ei muuda. Tallinna Ülikooli vanemteaduri Hannes Tõnissoni sõnul mõjutavad meie laiuskraadil ilma kohalikud tegurid sageli rohkem kui El Niño.
Allikas: ERR Novaator
-
Kaudne mõju
El Niñost tingitud põuad ja üleujutused mõjutavad kohvi, kakao, riisi, suhkru ja palmiõli saaki ning võivad jõuda ka Eesti poehindadesse. Reisijal tasub arvestada, et Kagu-Aasias ja Austraalias on oodata kuivemat, Peruus ja Ecuadoris sajusemat ilma.
07 KKK
Korduma kippuvad küsimused
Mis on El Niño lihtsalt öeldes?
El Niño on Vaikse ookeani ekvaatoriosa soojenemine, mis kordub ebaregulaarselt iga kahe kuni seitsme aasta tagant. Passaattuuled nõrgenevad, soe pinnavesi valgub ookeani idaossa ja muutunud õhuvoolud mõjutavad ilma suurel osal maakerast.
Mida tähendab El Niño eesti keeles?
El Niño tähendab hispaania keeles poisslast ja viitab Jeesuslapsele: Peruu kalurid nimetasid nii sooja hoovust, mis saabus rannikule sageli jõulude paiku. Vastandfaasi nimi La Niña tähendab tüdrukut. Eesti tekstides kirjutatakse nime sageli ka ilma tildeta: El Nino.
Kui kaua El Niño kestab?
Tavaliselt 9–12 kuud, mõnikord kuni kaks aastat. Tugevaim on El Niño enamasti novembrist jaanuarini ja järgmisel kevadel see nõrgeneb.
Mis vahe on El Niñol ja La Niñal?
Need on sama tsükli (ENSO) vastandfaasid. El Niño ajal on Vaikse ookeani ekvaatori kesk- ja idaosa tavalisest soojem, La Niña ajal külmem. La Niña ajal passaattuuled tugevnevad ja mõju maailma ilmale on sageli vastupidine.
Kas El Niño toob Eestisse külma või sooja talve?
Kindlat vastust ei ole. Eesti talve kujundavad eelkõige Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid. Tugevate El Niñode talvedel on Põhja-Euroopas täheldatud pehmet talve algust ja külmahoogu jaanuari teises pooles, kuid kogu talve keskmise temperatuuriga on seos nõrk.
Kas 2026. aasta El Niño tuleb rekordiline?
NOAA 10. septembri 2026 hinnangul on 75% tõenäosus, et oktoobris–detsembris ületab sündmus tugevuselt kõik El Niñod alates 1950. aastast, ja üle 90% tõenäosus, et see on väga tugev. Lõplik tugevus selgub pärast tippu, mida oodatakse aasta lõpus.
Kust andmed pärinevad ja kui tihti need uuenevad?
Ilmavaatlused, hoiatused ja prognoos tulevad Keskkonnaagentuurilt (ilmateenistus.ee), El Niño näidud USA ookeani- ja atmosfääriameti NOAA kliimaprognooside keskusest. Sel lehel uuenevad kõik andmed kord päevas kell 13.00. NOAA ise avaldab nädalaindeksi kord nädalas ja ametliku ülevaate kord kuus; hiljem lisandunud ilmahoiatusi näeb lehelt ilmateenistus.ee.
Kas El Niño on seotud kliimasoojenemisega?
El Niño on looduslik nähtus, mida on esinenud tuhandeid aastaid. Kliima soojenemine El Niñot ei tekita, kuid soojemas maailmas võivad selle tagajärjed – kuumalained, põuad ja paduvihmad – olla tugevamad. El Niño aastad tõstavad ajutiselt ka maakera keskmist temperatuuri.